Umbes nii ongi. Praegu polegi eriti midagi. 2 taru mesilasi, mõned vanad õunapuud, mõned noored õunapuud ja muud viljapuud, paar marjapõõsast, rabarber, maasikapeenar või paar.

Ja palju maad, mis on söötis ja nagu on selgunud eelmistel aastatel, on tegemist kohati ka ammuse prügi ladustamise paigana. Hakkasin nimelt mesitarude lähedal kaevama, et panna omale paarile tarule ümber pisike elektrikarjusega aed karude eest kaitseks ja selgus, et lisaks maa enda omadusele (paepealne, kivine, väga raske kaevata sügavamale kui 30-40 cm) on siia suudetud matta ka kõikvõimalikku prügi.

Seega esimene küsimus mulle endale – uurida KUIDAS on kõige normaalsem viis pinnase puhastamiseks?
Mõned ideed, mis endale pähe kargavad:
– Kui raha oleks hullult palju siis saaks pinnast lasta ära koorida ja uue mulla tuua. See vist pole ka väga loodushoidlik? Kuigi samas prügi saaks pinnasest minema. Palju selline teenus maksaks?
– Ise labida, hargi ja kondimootori jõul kõik see läbi kaevata, välja sortida ja puhtaks kaevata. Koormav, aeganõudev aga selle eest “tasuta”
-Mingi kündmise masina sarnase asjandusega põld üles tõmmata – oleks juba lihtsam seal käsitsi hargiga surkida ja sortida. Kes ja millise oma masinaga oleks nõus peale tulema pinnasele kus võib olla mida iganes?

Esimesed küsimused igatahes on olemas ja liigutama peab hakkama. Sel suvel on eesmärgiks vähemalt 1 platsi jagu söötis ja prügiga täidetud maad puhtaks vaarikate alla saada. Vaarikad maitsevad nii mulle kui mesilastele! See on üks suurepärane korjetaim mesilastele, sest vaarikaõied on nagu kellukad, avaga allapoole. Vihm ei uhu neist nektarit välja.

Aga loodus ise ei igatsegi haritud maad. Võsa sobib kenasti! 🙂